Vandeadvokaat Rait Kaarma nimetati IFA (International Fiscal Association) ehk Rahvusvahelise Maksuõiguse Assotsiatsiooni Eesti filiaali poolt raportööriks laenude ja omakapitali maksuõiguslikke erinevusi ja omavahelisi nüansse käsitlevas Eesti raportis. Uurimistöö viiakse erinevates riikides läbi IFA 2012 Bostonis toimuva kongressi raames.

IFA on maailma suurim ning prestiižseim valitsusväline organisatsioon, mis tegeleb võrdleva ning rahvusvahelise maksuõiguse uurimise ja arendamisega. IFA asutati 1938.a. ning on registreeritud Hollandis ja tänaseks kuulub sinna üle 11 000 liikme 85 riigis. Oma eesmärkide saavutamiseks maksuõiguse valdkonnas korraldab IFA kongresse ja seminare ning annab välja erialast kirjandust. Igal aastal korraldab IFA ühe rahvusvahelise kongressi. Igal kongressil analüüsitakse põhjalikult kahte rahvusvahelise maksunduse teemat paljude eri riikide lähtekohalt, mis annab väga hea võrdleva ülevaate antud probleemide käsitlusest erinevates maksusüsteemides.

MTÜ IFA-Eesti on asutatud 2001. aastal eesmärgiga tekitada ühelt poolt vajalik ja kasulik ühine foorum kohalikele maksuekspertidele, teisalt aga võimaldada ka uusi rahvusvahelisi kontakte ja ligipääsu mahukale maksundusalasele informatsioonile. MTÜ IFA-Eesti koondab maksunduse valdkonnas tegevaid või maksundusest huvitatud isikuid nii era- kui ka avalikust sektorist.

Omalt poolt pakume:
huvitavat ja vastutusrikast tööd rahvusvahelises
arenevas ettevõttes
toredat meeskonda
enesetäiendamisvõimalusi

Palume saata oma CV ja sooviavaldus hiljemalt 15.02.2010. a.

märgusõnaga “advokaat”
• e-posti aadressil alvinab@roedl.ee,
• postiaadressil Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo
Roosikrantsi 2,
10119 Tallinn
• faksil 611 0811
Lisainfo telefonil 611 0810, vandeadvokaat Alice Salumets

21.12.2009

Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo ja Rödl & Partner GbR pikendasid koostöölepingut
ning
Rödl & Partner laienes Soome

21. detsembril 2009 pikendasid Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo ning Rödl & Partner GbR 2005. aastal sõlmitud koostöölepingut, mille kohaselt jätkab Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo teenuste osutamisel multidist-siplinaarse Rödl & Partner kaubamärgi kasutamist järgmisel 6 aastal.

„Paljude meie klientide jaoks ei piirdu tegevus vaid Eestiga. Seetõttu peame olema valmis osutama teenust ka välisriikides. Rödl & Partner kaubamärgi kasutamine annabki meile võimaluse laialdaseks koostööks Rödl & Partner kaubamärgi all tegutsevate advokaatidega 37 Euroopa, Aasia ja Ameerika riigis ning võimaluse tagada vajadusel meie klientidele kõrge kvaliteediga professionaalse õigusteenuse osutamine väljaspool Eestit. Kahtlemata peame aga oluliseks võimalust jätkata kvaliteetse õigusabi osutamist Eesti lähinaabrite juures, mis hõlmab endas teenuse osutamist Läänemere regioonis aga ka Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes“ selgitab partner Ain Alvin.

Rödl & Partner on 1977. aastal Lõuna-Saksamaal asutatud ettevõte, mis pakub terviklikku teenustepaketti auditi, õigusabi ning maksu- ja ärikonsultatsioonide alal. Rödl & Partner on seni olnud esindatud 37 riigis, 83 erinevas asukohas ning värbab kokku pea 3000 töötajat.

Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo on õigusabi pakkunud alates 1991. aastast: alguses õigusbüroona ning alates 1994. aastast advokaadibüroona. Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo on klassikaline advokaadibüroo, nõustades ja esindades kliente pea kõikides peamistes õigusvaldkondades. Tulenevalt Alvin, Rödl & Part-ner Advokaadibüroo advokaatide ettevalmistusest ja pikaajalisest kogemusest, on büroo partnerid ja advokaadid valmis osutama professionaalset teenust kõikides peamistes õigusvaldkondades.

Alates 21. detsembrist 2009 alustab Rödl & Partner koostööd Soome Vabariigis tunnustatud advokaadibürooga Heikkilä & Co.

Heikkilä & Co on kaasaegne advokaadibüroo pakkudes õigusteenust kõigis suure-mates õigusvaldkondades nii äriühingutele kui ka eraisikutele. Heikkilä & Co asu-tati 1993. aastal ning hetkel töötab advokaadibüroos 16 advokaati. Advokaadibüroo Heikkilä & Co kontorid asuvad Helsingis, Turus ja Tamperes.

Lisainformatsioon:

Ain Alvin
Vandeadvokaat, Partner
tel: +372 611 0810
ain.alvin@roedl.ee

Alice Salumets
Vandeadvokaat, Partner
tel: +372 611 0810
alice.salumets@roedl.ee

Kutsume Teid Äripäeva seminarile

Viis võimalust suurendada ettevõtte likviidsust ja maandada riske
29. oktoobril Meriton Conference ja Spa hotellis.

Seminarile on oodatud ettevõtjad, firmajuhid, finantsjuhid, pearaamatupidajad jt, kes igapäevatöös puutuvad kokku ettevõtte riske ja likviidsust puudutavate olukordade ja otsustamisega.

Seminari ettekanded:
• Kuidas ennetada võlgasid, st mida tehingupartneri puhul jälgida?
Rödl & Partner Audit OÜ, vannutatud audiitor Mart Nõmper

• Kuidas pangatooteid kasutades riske maandada ja likviidsust parandada?
SEB Pank AS, rahavoogude juhtimise osakonna juhataja Kristiina Koel ja faktooringu juht Sven Randoja

• Firmajuhi kogemus
Brenstol OÜ, juhatuse liige Urmo Ilves

• Peamised õiguslikud võtted lepingutest tulenevate riskide maandamiseks.
Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ, vandeadvokaat Toomas Tamme

• Riskikapitali huvid ja võimalused
Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon EstVCA, juhatuse esimees Kristjan Kalda

• Peamised õiguslikud vahendid ajutiste majandusraskuste ületamiseks
Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ, advokaat Rait Kaarma

Täpsem info leiate www.seminar.aripaev.ee

Äripäeva 20. sünnipäeva raames saavad 10 kiiremat seminarile registreerujat raamatu “Äriline mõtlemine”.

Selleks, et saaksite soodustust, palume Teil registreeruda aadressil katrin.valdmann@aripaev.ee
Märksõnaks SOODUSPAKKUMINE!!

Kohtumiseni seminaril!

]]> http://www.alvinab.ee/1250-investeerimisseminar-breaking-trends/feed/ http://www.alvinab.ee/1247-peamised-seadusest-tulenevad-vahendid-ajutiste-majandusraskuste-uletamiseks/ http://www.alvinab.ee/1247-peamised-seadusest-tulenevad-vahendid-ajutiste-majandusraskuste-uletamiseks/#comments Fri, 02 Oct 2009 06:29:32 +0000 ARPAB http://www.alvinab.ee/?p=1247 Kuna majandus ei ole veel tõusule pööranud, siis on tõenäoline, et järjest rohkematel ettevõtjatel võivad tekkida nendest mitteolenevatel põhjustel ajutised majanduslikud raskused. Kindlasti läheb paremini ettevõtjatel, kes on valmis mitmeks erinevaks tulevikuks ja stsenaariumiks ning teadlikud õiguslikest vahenditest, mis võivad oskuslikul kasutamisel olla oluliseks abiks. Nimelt on õigusaktides rida sätteid, mis võivad aidata ajutised raskused edukalt ületada.

Tihtipeale tekib ettevõtjatel esimeste raskuste ilmnemisel maksuvõlg. Enamikule ei ole uudiseks, et maksuvõlgasid on võimalik maksuhalduri nõusolekul ajatada ehk kokku leppida maksuvõla tasumise graafikus. Küll aga on oluline, et alates käesoleva aasta algusest on ajatamisele kuuluvate maksuvõlgade ring oluliselt laienenud ja ettevõtjatel on tekkinud võimalus taotleda väga erandlike asjaolude korral maksuvõlgade kustutamist.

Maksuvõlgade ajatamise korral on maksumaksjal õigus taotleda intressimäära 0,06%-lt vähendamist kuni 0,03%-ni (millele lisandub tulumaks). Lisaks tasub ettevõtjal olla teadlik maksuhalduri poolt aktsepteeritavatest tagatistest, olulisematest menetluslikest momentidest ning maksugraafiku mittetäitmise tagajärgedest.

Uus ja paindlikum töölepingu seadus annab tööandjale õiguse vähendada ettenägematutest ja temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt kuni kolmeks kuuks aastas töötajaga kokkulepitud tasu kuni riikliku töötasu alammäärani. Sisuliselt on tegemist meedias kinnisvaraturu jahtumise raames palju vastukaja tekitanud võlaõigusseaduse § 97, mis annab lepingupoolele eriliste asjaolude ilmnemisel õiguse nõuda lepingutingimuse n-ö õiglasemaks muutmist, tööõigusliku eriregulatsiooniga. Enne 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduses oli võimalus rakendada tööinspektori nõusolekul töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel kuni kolmeks kuuks aastas osalist tööaega ja vastavalt vähendada tasustamisele kuuluvat tööaega kuni 60%-ni kokkulepitust.

Erinevus kehtivas seaduses sätestatud võimalusega seisneb eelkõige selles, et tööandja ei saa vähendada töötajaga kokkulepitud tasu otseselt tööandja poolt mõjutatavatest majanduslikest asjaoludest. Ettevõtjal on oluline teadvustada, et töötasu ühepoolne vähendamine on siiski erandlik vahend, mille kohaldamine tuleb tööandjal põhjalikult läbi mõelda, sh arvestada seadusest tulenevate piirangute ja eeldustega.
Kui raskused on põhimõttelisemat laadi ja ettevõte vajab kasumlikkuse taastamiseks põhjalikumaid ümberkorraldusi, siis tasub kindlasti mõelda saneerimisseaduse võimalustele. Ettevõtte saneerimine on seaduse kohaselt abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, jättes seejuures alles ettevõtja kontrolli ettevõtte üle.

Saneerimismenetlus algatatakse kohtu poolt, kui ettevõtja on põhistanud, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, ettevõte vajab saneerimist ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Oluline roll on saneerimismenetluses kohtu poolt määratud saneerimisnõustajal, kelle oluline kohustus on mh koostada ettevõtte saneerimiskava, mille pinnalt otsustavad võlausaldajad saneerimise saatuse.

Saneerimismenetluse algatamisel peatub ettevõtja suhtes algatatud täitemenetlus, viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine, kohtu nõusolekul ka algatatud kohtumenetlus ja lükkub edasi pankrotiavalduse korral pankrotimenetluse algatamise otsustamine. Ettevõtjal on enne saneerimise kasuks otsustamist oluline läbi mõelda saneerimise kulg ja selle nüansid ning silmas pidada, et saneerimine on võimalik siis, kui maksejõuetus ei ole veel muutunud püsivaks.

Rait Kaarma Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, advokaat
Artikkel on ilmunud 01.10.2009 Eesti Päevalehe lisas Maksud & Raamatupidamine

Äripäeva seminar „Viis võimalust suurendada ettevõtte likviidsust ja maandada riske“ toimub 29. oktoobril Meriton Conference & Spa hotellis.

]]> http://www.alvinab.ee/1247-peamised-seadusest-tulenevad-vahendid-ajutiste-majandusraskuste-uletamiseks/feed/ http://www.alvinab.ee/1240-alvin-rodl-partner-astus-eesti-era-ja-riskikapitali-assotsiatsiooni-liikmeks/ http://www.alvinab.ee/1240-alvin-rodl-partner-astus-eesti-era-ja-riskikapitali-assotsiatsiooni-liikmeks/#comments Thu, 27 Aug 2009 10:06:18 +0000 ARPAB http://www.alvinab.ee/?p=1240 Alvin Rödl & Partner AB osales Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) asutamisel ja võeti 14.08.2009 nimetatud ühingu toetajaliikmeks.

EstVCA on riskikapitalistide, varahaldusfirmade, investeerimisfondide ja äriinglite (business angels) ning neile tugiteenuseid osutavate nõustajate ning arendusasutuste katusorganisatsioon Eestis. Ühingu peaeesmärgiks on arendada jõuliselt Eesti riski- ja erakapitalitööstust ning tõsta kasvuettevõtluse kultuuri Eestis.

Alvin Rödl & Partner AB tunnistab era- ja riskikapitali valdkonna arengu olulisust ning loodab omalt poolt panustada ambitsioonikat ettevõtlust toetava õiguskeskkonna kujunemisse.

Lisainformatsioon: Rait Kaarma (rait.kaarma@roedl.ee) või Alice Salumets (alice.salumets@roedl.ee)

]]> http://www.alvinab.ee/1240-alvin-rodl-partner-astus-eesti-era-ja-riskikapitali-assotsiatsiooni-liikmeks/feed/ http://www.alvinab.ee/1190-kommentaar-oigusparane-ootus-voi-asjatu-lootus/ http://www.alvinab.ee/1190-kommentaar-oigusparane-ootus-voi-asjatu-lootus/#comments Thu, 09 Jul 2009 06:40:03 +0000 ARPAB http://www.alvinab.ee/?p=1190 Riigi Teatajas avaldati 26.06.2009 riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, mille §-ga 7 tõsteti 1992. aastast kehtinud üldist käibemaksumäära alates esimesest juulist 18-lt protsendilt 20-le protsendile.

Pretsedenditu on aga maksumuudatuse vastuvõtmise (18.06.2009) ja jõustumise (01.07.2009) vahele jäänud pea olematu kohanemisaeg, mille osas püstitasid mitmed ettevõtlusorganisatsioonid küsimuse seadusandja poolt õiguspärase ootuse põhimõtte eiramise kohta.

Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Seejuures tuleb õiguspärase ootuse põhimõttest lähtuvalt seadusandjal arvestada õiguskindluse ja usalduse kaitse printsiipidega. Nimetatud printsiipidest tuleneb omakorda seadusandja kohustus tagada seadusmuudatusega kohanemiseks mõistlik ajavahemik seaduse muutmise ja selle jõustumise vahel.

Nii ongi Riigikohus oma otsuses nr 3-4-1-20-04 sedastanud, et õiguskindluse põhimõte tähendab muuhulgas, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Lisaks rõhutas Riigikohus oma lahendis, et õiguskindlusele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö ning uue õigusliku olukorra loomisel peab seadusandja seega tagama, et õiguse adressaadil oleks oma tegevuse ümber korraldamiseks mõistlikul määral, s.t piisavalt aega.

Riigikohus andis oma lahendis ka juhendi nimetatud „piisavuse“ ehk „mõistlikkuse“ hindamiseks – selleks tuleb analüüsida vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti seda, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu.

Põhiseadus peab üldjuhul mõistlikuks üheksapäevast seaduse Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahelist tähtaega. Käibemaksumäära tõusu kaasa toonud seaduse Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele jäi aga oluliselt lühem ajavahemik. Käesoleval juhul aga oleks pidanud vastupidi ettevõtjatele sellise olulise muudatusega kohanemiseks ja sellega seoses oma tegevuse ümberkorraldamiseks jätma kindlasti pikema kui Põhiseadusest tuleneva üheksapäevase tähtaja.

Käibemaksu tõusu ebamõistlikult lühikesest etteteatamisajast tulenevad kulud peavad käesoleval juhul kinni maksma ettevõtjad, kellel aga lasub eelkõige lootus uute töökohtade tekkimise osas ja kelle ettevõtlikkusest ning tublidusest oleneb suuresti majanduse tõusule pööramine. Ettevõtjate usalduse tagasivõitmiseks ning maksukeskkonna stabiilsuse huvides võiks Vabariigi Põhiseaduse võimalikul järgmisel muutmisel kaaluda piirangu kehtestamist, mille kohaselt ei saaks riiklikesse maksudesse puutuvaid seadusi jõustada näiteks lühema kui kahekuulise etteteatamistähtajaga.

Eeltoodu näol oleks tegemist ettevõtjatele täiendava põhiseadusliku garantii andmisega ning signaaliga välisinvestoritele maksukeskkonna stabiilsuse kohta, mida aga peetakse investeerimisotsuste tegemisel üheks väga oluliseks argumendiks. Kuigi Põhiseaduse muutmine on õigustatud vaid väga erandlikel juhtudel, siis aitaks selles osas seadusandja jaoks lati ülespoole nihutamine tugevdada Eesti kui ettevõtlussõbraliku ja uuendusmeelse väikeriigi kuvandit.

Rait Kaarma Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, advokaat

Artikkel on ilmunud 08.07.2009 Äripäeva elektroonilises väljaandes aripaev.ee

]]> http://www.alvinab.ee/1190-kommentaar-oigusparane-ootus-voi-asjatu-lootus/feed/ http://www.alvinab.ee/1175-maksuvolgade-ajatamisest/ http://www.alvinab.ee/1175-maksuvolgade-ajatamisest/#comments Tue, 02 Jun 2009 06:01:43 +0000 ARPAB http://www.alvinab.ee/?p=1175 Kujunenud majandusolukorras tuleb ühe tihedamini kokku puutuda olukorraga, kus ärihingud ei ole võimelised õigeaegselt oma kohustusi täitma. Ahelreaktsioonina võib mõne suurema äriühingu pankrot tuua endaga kaasa automaatselt mitmete äriühingute makseraskused ja sealhulgas suurema maksuvõlgnevuse. Maksuvõlg võib seejuures tekkida ka maksuhaldurist erinevast arusaamast maksuseaduse tõlgendamisel, millise riski maandamiseks on võimalik küll alates 01.01.2008 küsida enne kavandatavat tehingut maksuhaldurilt siduvat eelotsust. Maksuvõlgnevuse tekkimine tähendab peale äriühingu maksehäirete registritesse jõudmist ka maksuvõlalt intressi maksmise kohustuse tekkimist määras 0,06% päevas. Kuigi intressi näol ei ole tegemist karistusega, loeb tulumaksuseadus maksuvõlalt tasutud intressikulu ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mistõttu peab äriühing makstud maksuvõla intressilt tasuma täiendavat tulumaksu (2009. aastal 21/79). Seega kujuneb tegelikuks intressimääraks 27,7% aastas. Muuhulgas ei võimalda mitteajatatud maksuvõlgnevus äriühingul osaleda riigihangetel, mis võib veelgi ahendada äriühingu võimalusi makseraskustest väljumiseks. Kõigele lisaks võib maksuhaldur nõuda 10 päeva jooksul maksuvõla tasumist ning pärast nimetatud tähtaja möödumist asuda maksuvõlgnevust sundtäitma. Juhul, kui äriühingul puuduvad täiendavad krediidivõimalused maksuvõla koheseks tasumiseks, siis tasub äriühingul tõsiselt kaaluda maksuhaldurilt maksuvõla tasumise ajatamise taotlemist.

Maksuvõla ajatamise korrast

Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta küll maksuvõlglast jooksvate maksukohustuste täitmisest, kuid annab võimaluse jagada oma maksuvõlgnevuse tasumine pikema aja peale ja vähendada sellelt arvutatavat intressi. Maksuvõla tasumise otsustab maksuhaldur haldusaktiga. Riigikohus on oma 27.04.2006 otsuses nr 3-3-1-9-06 avanud maksuvõla ajatamisotsuse olemust järgnevalt – ajatamisotsus on lubava sisuga haldusakt, mis annab aluse tasuda maksuvõlg hiljem, kuid ei tähenda maksuvõla siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt. Maksuvõla ajatamist reguleerivad maksukorralduse seaduse §-d 111-113. Täpsem regulatsioon on sätestatud rahandusministri 30.04.2002 määrusega nr 60 “Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord”. Täiendavalt on soovitatav arvestada Maksu- ja Tolliameti veebilehel üles riputatud maksuhalduri poolt välja töötatud selgituste ja abivahenditega (taotluse vorm, ajatamise kalkulaator jmt) – http://www.emta.ee/?id=14575.

Ülevaatlikult näeb maksuvõla ajatamine välja järgnevalt. Maksuvõla ajatamiseks tuleb maksuhaldurile esitada maksuvõla tekkimise ja tasumise ajatamise vajaduse põhjendust sisaldav taotlus ja selle tasumise ajakava. Muuhulgas tuleb ära põhjendada, kuidas suudetakse maksuvõla tasumise ajatamise perioodil lisaks jooksvatele maksudele tasuda ka ajatatud maksuvõlga (milliseid muudatusi selleks äriühingu tegevuses kavandatakse). Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus üldjuhul 20 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Maksuhaldur võtab taotluse rahuldamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust. Seejuures on maksuhalduril õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral maksuvõlglaselt tagatist (nt käendust, deposiidina maksuhalduri pangakontole makstavat tagatissummat või riigi kasuks seatavat registerpanti või hüpoteeki). Otsuse tegemisel on maksuhalduril ka õigus ühepoolselt muuta maksukohustuslase esitatud maksuvõla tasumise ajakava. Maksukorralduse seadus sätestab, et ajatamise taotluse võib muuhulgas jätta rahuldamata: 1) kui ajatamise põhjendus puudub või ei ole piisav; 2) maksuvõlglasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul; 3) võlglane ei pea nõutavalt arvestust, ei esita maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente või 4) võlglane ei esita nõutavat tagatist või pole tagatis piisav või usaldusväärne. Samuti võib maksuhaldur lugeda piisavaks ka muid asjaolusid ja põhjusi, mille tõttu maksuhaldur ei pea ajatamist otstarbekaks. Maksuvõlgade ajatamise taotluse rahuldamata jätmist või osalist rahuldamist tuleb maksuhalduril põhjendada. Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressimäära kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates (s.o 0,06% asemel 0,03% päevas – aastaintressiks kujuneks sellisel juhul koos tulumaksu tasumise kohustusega 13,9%). Intressi vähendamist tuleks kindlasti taotleda koos ajatamisega, kuna maksuhalduril ei ole otseselt intressi automaatse vähendamise kohustust.

Praktikas saab ajatamise otsuse tegemisel üldiselt määravaks maksumaksja eelnev maksekäitumine ning vajadusel usaldusväärse tagatise omamine. Pärast maksuvõla ajatamist on võimalik maksuhalduri poolt ka ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Näiteks, kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid makse, siis on maksuhalduril õigus rakendada valikuliselt eraldi või koos nt järgmisi meetmeid – tunnistada maksuvõla ajatamine kehtetuks, tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine või arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi tavamääras.

Maksuvõla ajatamise ja kustutamise regulatsioonis 01.01.2009 jõustunud muudatused

Maksukorralduse seaduses 01.01.2009 jõustunud muudatustega kaotati piirang, mille kohaselt ei saanud ajatada kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvate maksude tähtpäevaks tasumata jätmisel tekkinud maksuvõlga ning maksu kinnipidaja maksuvõla tasumist, kui maksuvõlg tekkis sellest, et maksusumma jäeti kinni pidamata või tasumata. Seadusandja kõrvaldas sellega ühe õigustamata piirangu, mis pani Eesti ettevõtjad võrreldes teiste liikmesriikide ettevõtjatega halvemasse olukorda. Seega ei oma enam alanud aastast maksuvõla ajatamisel tähendust, millise maksukohustuse täitmata jätmisest on maksuvõlg tekkinud. Äramärkimist väärib ka muudatus, mille kohaselt on alates 01.01.2009 võimalik peale füüsiliste isikute ka juriidilistel isikutel taotleda maksuhaldurilt põhjendatud taotlusega oma maksuvõla, mille sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevatel asjaolude, sh vääramatu jõu tõttu, kustutamist. Ainult viimasele oma lootusi rajada siiski ei maksaks, kuna maksuhalduri poolt äriühingu maksuvõla kustutamist võiksid õigustada vaid väga erandlikud asjaolud.

Kokkuvõte

Kuigi seadusandja on teinud maksuvõla tasumise ajatamise ja kustutamise regulatsioonis ettevõtjate suhtes positiivseid muudatusi, on nende näol tegemist pigem varasemalt kehtinud ebamõistlike piirangute likvideerimisega, kui tulevikku suunatud meetmetega majandussurutise tõttu ajutiselt makseraskustesse sattunud tööandjate olukorra leevendamiseks. Samas on tehtud väga mõistlikke ettepanekuid, mis vääriksid riigi poolt kiiret ja kasvõi ajutist rakendamist – näiteks saneeritavate äriühingute suhtes maksuvõlgadelt arvestatava intressi kaotamine ja maksuvõlgadelt makstavate intresside lugemine ettevõtlusega seotud väljamakseteks. Kuuldavasti on rahandusministeerium valmis kaaluma vaid ajatatud maksuvõlgade intresside tulumaksuga mittemaksustamist (ajatatud maksuvõla aastaintressiks kujuneks sellisel juhul 10,95%). Lõpetuseks soovime rõhutada, et ajutiste st ületatavate makseraskustega äriühingul (püsiva maksejõuetuse puhul tuleb esitada õigeaegselt pankrotiavaldus) on tänases majandusruumis võimalus maksuvõla tasumise ajatamist kasutada kui ühte toetavat meedet oma tegevuse jätkusuutlikuks ümberkorraldamisel. Võimalikult suure toime saavutamiseks tuleks maksuhaldurile esitada hästi põhjendatud ja realistlik maksuvõla ajatamise taotlus makseraskuste tekkimise võimalikus varajases staadiumis.

Rait Kaarma Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, advokaat

Artikkel on ilmunud 25.02.2009 Eesti Päevalehe lisas Maksud & Raamatupidamine

]]> http://www.alvinab.ee/1175-maksuvolgade-ajatamisest/feed/ http://www.alvinab.ee/1164-muudatused-palgast-kinnipeetavatest-maksudest-alates-01062009/ http://www.alvinab.ee/1164-muudatused-palgast-kinnipeetavatest-maksudest-alates-01062009/#comments Fri, 29 May 2009 07:43:31 +0000 ARPAB http://www.alvinab.ee/?p=1164 Töötuskindlustus

Kuni 2009. aasta 31. maini on töötaja maksemäär 0,6% ja tööandja maksemäär 0,3%.

2009. aasta 1. juunist kuni selle aasta lõpuni on töötaja maksemäär 2% ja tööandja maksemäär 1%. (Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009. aasta määrus nr 71 ).

NB! Kui maikuu palk makstakse välja juunis, siis tuleb palgast kinni pidada 2% ja tööandja maksemäärana rakendada 1%. Kui maikuu palk makstakse välja maikuus, siis tuleb kinni pidada 0,6% ja tööandja maksemäärana rakendada 0,3%.

Kogumispensioni makse

Kuni 2009. aasta 31. maini on kinnipeetava makse määr 2%.

2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini kogumispensioni makset kinni ei peeta. (RTI 2009, nr 26)

Alates 2009. aasta 1. augustist võivad kohustatud isikud esitada avalduse maksete jätkamiseks praegu kehtivas (2%) määras. Avalduse vormi kehtestab rahandusminister. Makseid jätkatakse avalduse esitanud isikute osas alates 2010. aasta 1. jaanuarist.

NB! Kui maikuu palk makstakse välja juunis, siis ei tule 2% palgast kinni pidada. Kui maikuu palk makstakse välja maikuus, siis tuleb 2% kinni pidada.

]]> http://www.alvinab.ee/1164-muudatused-palgast-kinnipeetavatest-maksudest-alates-01062009/feed/