Hoolimata tööpuuudusest ei ole harvaesinev olukord, kus töötaja ütleb töölepingu üles, kuna tööandja on rikkunud oma kohustusi. Tööandja kohustused tulenevad erinevatest õigusaktidest ja kokkulepetest, kuid mitte iga rikkumisega ei kaasne töötajal õigust tööleping erakorraliselt üles öelda. Individuaalseid töövaidlusi lahendavad organid on tänaseks juba kujundanud oma seisukohti rikkumise olulisuse osas, mida osaliselt [...] Loe edasi
Kommenteeri »Riigikohus tegi möödunud aasta 21. detsembril otsuse (tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-67-10), milles analüüsis küsimust, kas võlausaldaja poolt koos võlgnikust äriühinguga tema juhatuse liikme nime avaldamine on lubatav. Konkreetselt oli tegemist juhtumiga, kus inkassoettevõte avaldas linnatänaval suurel plakatil võlgnike nimekirja, milles võlgnikega seotud isikutena olid nimetatud ka võlgnike juhatuse liikmed. Riigikohus leiab, et üldjuhul ei ole juhatuse liikme [...] Loe edasi
Kommenteeri »Üha enam kasutatakse praktikas koostööks erinevate ettevõtete vahel seltsingulepingu vormi. Näiteks lepivad ettevõtted kokku, et teevad töö tellijale seltsingu või konsortsiumina - tellija ees vastutavad mõlemad töövõtjad ühiselt, kuid omavahelised suhted reguleeritakse seltsingulepingu alusel. Paraku ei mõelda sageli läbi seda, mis juhtub, kui töövõtjate omavahelised suhted töö käigus sassi lähevad ning koostöö soovitakse enne tulemuse saavutamist [...] Loe edasi
Kommenteeri »Igapäevases majandustegevuses on tavaline oma kaubamärgi teise isiku kasutusse andmine. Näiteks lubavad tootjad oma kaubamärgi kasutust turustusettevõtjatel, kes tegelevad kaubamärgiomaniku valmistatud kauba või teenuse müügiga. Turustustegevuse edukaks läbiviimiseks annab kaubamärgiomanik neile õiguse oma kaubamärki kasutada reklaamimaterjalidel, turunduskampaaniates, veebilehtedel ja müügikohtades. Kasutatakse ka lahendust, kus kaubamärgiomanik annab teisele ettevõtjale õiguse enda kaubamärgi all kaupa toota või [...] Loe edasi
Kommenteeri »Riigihangete seaduse kavandatav muudatus tagab tulevikus ka kolmandatele isikutele võimaluse võrdsetel alustel konkureerida riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingu või sihtasutusega teenuste kontsessiooni andmise riigihangetel, millele praegu on võimalik kohaldada in-house erandit. Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, mille eesmärgiks on riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmine. Nimetatud eelnõu eesmärgiks on täpsustada kehtiva riigihangete seaduse sätteid, muuta [...] Loe edasi
Kommenteeri »Olenemata majanduse või tähtede hetkeseisust tuleb töövõtulepingute puhul tihti ette rikkumisi, ebakõlasid või lihtsalt äriplaanide muudatusi, mis tingivad lepingu ennetähtaegse lõpetamise tellija poolt. Töövõtusuhetes on oluline teha vahet tellija poolt lepingu korralisel ülesütlemisel ja lepingust taganemisel töövõtja rikkumise tõttu, kuna kasutatavast vahendist sõltub muuhulgas see, kas töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tasu juba tehtud töö või [...] Loe edasi
Kommenteeri »Majandustegevuses osaleval müüjal on otstarbekas oma vastutust toote eest müügilepingus mõistlikult piirata, vastasel korral võib juhtuda, et tal tuleb ebakvaliteeteseks osutunud toote eest hüvitada toote hinnast tunduvalt suuremaid summasid. Majandustegevuse üks enimlevinud vorme on toodete edasimüümine. Kui müüdud toode osutub ebakvaliteetseks, piirdub müüja vastutus üldjuhul toote parandamise või ümbervahetamise kohustusega. Aga praktika näitab, et võib minna [...] Loe edasi
Kommenteeri »Riigikogu võttis 20.10.2010 vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt ei loeta alates 01.01.2011 töötajale osalusoptsiooni andmist tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatavaks erisoodustuseks. Samuti ei kuulu teatud tingimustel enam tulevast aastast erisoodustusena maksustamisele töötaja poolt osalusoptsiooni realiseerimine ehk osalusoptsiooni alusel äriühingu osa omandamine. Töötaja osalusoptsiooni andmine tähendab reeglina töötajale õiguse andmist teatud tingimustel osta tulevikus ette kindlaksmääratud hinnaga tööandjas [...] Loe edasi
Kommenteeri »