Maksuvõlgade ajatamisest

Kujunenud majandusolukorras tuleb ühe tihedamini kokku puutuda olukorraga, kus ärihingud ei ole võimelised õigeaegselt oma kohustusi täitma. Ahelreaktsioonina võib mõne suurema äriühingu pankrot tuua endaga kaasa automaatselt mitmete äriühingute makseraskused ja sealhulgas suurema maksuvõlgnevuse. Maksuvõlg võib seejuures tekkida ka maksuhaldurist erinevast arusaamast maksuseaduse tõlgendamisel, millise riski maandamiseks on võimalik küll alates 01.01.2008 küsida enne kavandatavat tehingut maksuhaldurilt siduvat eelotsust. Maksuvõlgnevuse tekkimine tähendab peale äriühingu maksehäirete registritesse jõudmist ka maksuvõlalt intressi maksmise kohustuse tekkimist määras 0,06% päevas. Kuigi intressi näol ei ole tegemist karistusega, loeb tulumaksuseadus maksuvõlalt tasutud intressikulu ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mistõttu peab äriühing makstud maksuvõla intressilt tasuma täiendavat tulumaksu (2009. aastal 21/79). Seega kujuneb tegelikuks intressimääraks 27,7% aastas. Muuhulgas ei võimalda mitteajatatud maksuvõlgnevus äriühingul osaleda riigihangetel, mis võib veelgi ahendada äriühingu võimalusi makseraskustest väljumiseks. Kõigele lisaks võib maksuhaldur nõuda 10 päeva jooksul maksuvõla tasumist ning pärast nimetatud tähtaja möödumist asuda maksuvõlgnevust sundtäitma. Juhul, kui äriühingul puuduvad täiendavad krediidivõimalused maksuvõla koheseks tasumiseks, siis tasub äriühingul tõsiselt kaaluda maksuhaldurilt maksuvõla tasumise ajatamise taotlemist.

Maksuvõla ajatamise korrast

Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta küll maksuvõlglast jooksvate maksukohustuste täitmisest, kuid annab võimaluse jagada oma maksuvõlgnevuse tasumine pikema aja peale ja vähendada sellelt arvutatavat intressi. Maksuvõla tasumise otsustab maksuhaldur haldusaktiga. Riigikohus on oma 27.04.2006 otsuses nr 3-3-1-9-06 avanud maksuvõla ajatamisotsuse olemust järgnevalt – ajatamisotsus on lubava sisuga haldusakt, mis annab aluse tasuda maksuvõlg hiljem, kuid ei tähenda maksuvõla siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt. Maksuvõla ajatamist reguleerivad maksukorralduse seaduse §-d 111-113. Täpsem regulatsioon on sätestatud rahandusministri 30.04.2002 määrusega nr 60 “Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord”. Täiendavalt on soovitatav arvestada Maksu- ja Tolliameti veebilehel üles riputatud maksuhalduri poolt välja töötatud selgituste ja abivahenditega (taotluse vorm, ajatamise kalkulaator jmt) – http://www.emta.ee/?id=14575.

Ülevaatlikult näeb maksuvõla ajatamine välja järgnevalt. Maksuvõla ajatamiseks tuleb maksuhaldurile esitada maksuvõla tekkimise ja tasumise ajatamise vajaduse põhjendust sisaldav taotlus ja selle tasumise ajakava. Muuhulgas tuleb ära põhjendada, kuidas suudetakse maksuvõla tasumise ajatamise perioodil lisaks jooksvatele maksudele tasuda ka ajatatud maksuvõlga (milliseid muudatusi selleks äriühingu tegevuses kavandatakse). Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus üldjuhul 20 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Maksuhaldur võtab taotluse rahuldamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust. Seejuures on maksuhalduril õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral maksuvõlglaselt tagatist (nt käendust, deposiidina maksuhalduri pangakontole makstavat tagatissummat või riigi kasuks seatavat registerpanti või hüpoteeki). Otsuse tegemisel on maksuhalduril ka õigus ühepoolselt muuta maksukohustuslase esitatud maksuvõla tasumise ajakava. Maksukorralduse seadus sätestab, et ajatamise taotluse võib muuhulgas jätta rahuldamata: 1) kui ajatamise põhjendus puudub või ei ole piisav; 2) maksuvõlglasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul; 3) võlglane ei pea nõutavalt arvestust, ei esita maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente või 4) võlglane ei esita nõutavat tagatist või pole tagatis piisav või usaldusväärne. Samuti võib maksuhaldur lugeda piisavaks ka muid asjaolusid ja põhjusi, mille tõttu maksuhaldur ei pea ajatamist otstarbekaks. Maksuvõlgade ajatamise taotluse rahuldamata jätmist või osalist rahuldamist tuleb maksuhalduril põhjendada. Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressimäära kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates (s.o 0,06% asemel 0,03% päevas – aastaintressiks kujuneks sellisel juhul koos tulumaksu tasumise kohustusega 13,9%). Intressi vähendamist tuleks kindlasti taotleda koos ajatamisega, kuna maksuhalduril ei ole otseselt intressi automaatse vähendamise kohustust.

Praktikas saab ajatamise otsuse tegemisel üldiselt määravaks maksumaksja eelnev maksekäitumine ning vajadusel usaldusväärse tagatise omamine. Pärast maksuvõla ajatamist on võimalik maksuhalduri poolt ka ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Näiteks, kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid makse, siis on maksuhalduril õigus rakendada valikuliselt eraldi või koos nt järgmisi meetmeid – tunnistada maksuvõla ajatamine kehtetuks, tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine või arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi tavamääras.

Maksuvõla ajatamise ja kustutamise regulatsioonis 01.01.2009 jõustunud muudatused

Maksukorralduse seaduses 01.01.2009 jõustunud muudatustega kaotati piirang, mille kohaselt ei saanud ajatada kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvate maksude tähtpäevaks tasumata jätmisel tekkinud maksuvõlga ning maksu kinnipidaja maksuvõla tasumist, kui maksuvõlg tekkis sellest, et maksusumma jäeti kinni pidamata või tasumata. Seadusandja kõrvaldas sellega ühe õigustamata piirangu, mis pani Eesti ettevõtjad võrreldes teiste liikmesriikide ettevõtjatega halvemasse olukorda. Seega ei oma enam alanud aastast maksuvõla ajatamisel tähendust, millise maksukohustuse täitmata jätmisest on maksuvõlg tekkinud. Äramärkimist väärib ka muudatus, mille kohaselt on alates 01.01.2009 võimalik peale füüsiliste isikute ka juriidilistel isikutel taotleda maksuhaldurilt põhjendatud taotlusega oma maksuvõla, mille sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevatel asjaolude, sh vääramatu jõu tõttu, kustutamist. Ainult viimasele oma lootusi rajada siiski ei maksaks, kuna maksuhalduri poolt äriühingu maksuvõla kustutamist võiksid õigustada vaid väga erandlikud asjaolud.

Kokkuvõte

Kuigi seadusandja on teinud maksuvõla tasumise ajatamise ja kustutamise regulatsioonis ettevõtjate suhtes positiivseid muudatusi, on nende näol tegemist pigem varasemalt kehtinud ebamõistlike piirangute likvideerimisega, kui tulevikku suunatud meetmetega majandussurutise tõttu ajutiselt makseraskustesse sattunud tööandjate olukorra leevendamiseks. Samas on tehtud väga mõistlikke ettepanekuid, mis vääriksid riigi poolt kiiret ja kasvõi ajutist rakendamist – näiteks saneeritavate äriühingute suhtes maksuvõlgadelt arvestatava intressi kaotamine ja maksuvõlgadelt makstavate intresside lugemine ettevõtlusega seotud väljamakseteks. Kuuldavasti on rahandusministeerium valmis kaaluma vaid ajatatud maksuvõlgade intresside tulumaksuga mittemaksustamist (ajatatud maksuvõla aastaintressiks kujuneks sellisel juhul 10,95%). Lõpetuseks soovime rõhutada, et ajutiste st ületatavate makseraskustega äriühingul (püsiva maksejõuetuse puhul tuleb esitada õigeaegselt pankrotiavaldus) on tänases majandusruumis võimalus maksuvõla tasumise ajatamist kasutada kui ühte toetavat meedet oma tegevuse jätkusuutlikuks ümberkorraldamisel. Võimalikult suure toime saavutamiseks tuleks maksuhaldurile esitada hästi põhjendatud ja realistlik maksuvõla ajatamise taotlus makseraskuste tekkimise võimalikus varajases staadiumis.

Rait Kaarma Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, advokaat

Artikkel on ilmunud 25.02.2009 Eesti Päevalehe lisas Maksud & Raamatupidamine